Aasta külad on Kamari Jõgevamaalt ja Uljaste Lääne-Virumaalt! 

Liikumine Kodukant kuulutas 2005.a. aprillis välja I AASTA KÜLA konkursi alustamaks toimekate külade avaliku tunnustamisega ja tõstmaks esile inimeste olulist tööd kohalikul tasandil. Igal maakonnal oli võimalus selgitada oma parim ja esitada üks küla vabariiklikule konkursile. 

Kodukandi maakonna organisatsioonide poolt esitati 13 kandidaati:
 
Ohtu küla Harjumaalt, 
Kalana küla Hiiumaalt, 
Krabuli küla Ida-Virumaalt, 
Vao küla Järvamaalt, 
Kamari küla Jõgevamaalt, 
Haeska küla Läänemaalt, 
Uljaste küla Lääne-Virumaalt, 
Hurmi küla Põlvamaalt, 
Russalu külad Raplamaalt, 
Kavandu piirkond Saaremaalt, 
Vorbuse küla Tartumaalt, 
Sooru küla Valgamaalt, 
Sudiste küla Viljandimaalt.
 


Hindamine põhines ankeetides toodud infole ja kaasapandud materjalidele. Nende hulgast valis komisjon välja kohapeal tutvumiseks viis küla: Vao, Uljaste, Kamari, Hurmi ja Sooru.  Hinnati külakogukonna nähtavat positiivset arengut viimase kolme aasta jooksul (sh koostööd, ühisüritusi, arengukava olemasolu, edukaid projekte, tuntust maakondlikul või üleriigilisel tasandil, küla välisilmet). Võrdse arvu punkte said Kamari Jõgevamaalt ja Uljaste Lääne-Virumaalt. Kuigi külatüübilt ja looduslikelt eeldustelt olid need külad väga erinevad, oli mõlemas kohas tunda tugevat üksmeelt, tegutsemislusti, hoolimist, külalislahkust, usku tulevikku. Seega määravad kohaliku arengu eelkõige inimesed, kelle tegudes on tingimusteta armastus oma kodukoha vastu. 

Küladest loe lähemalt 2005.a. juunikuu Külakirjast.

Aasta küla 2005 hindamiskomisjoni koosseis:
Kaja Kaur, Liikumine Kodukant president, Aasta küla 2005 korraldaja 
Vello Tafenau, Riigikogu liige 
Sille Rähn, Põllumajandusministeerium 
Mariina Laineste, Liikumine Kodukant juhatuse liige

KAMARI KÜLA Jõgevamaal
Kamari alevikus elab 174 elanikku, selle ümber paiknevas Väike-Kamari külas 213. Piirkonnas tegutseb põllumajandusühistu, mitmed puiduettevõtted ning talunikud. 1920-1940ndatel tegutses Kamari Rahva-Haridusselts, 1999. aastal taasloodi Kamari Haridusselts, mille eesmärgiks on kaasa aidata ka keskkonna, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitsele. 

Külaseltsi eestvedaja Liia Lust: "Aasta küla tiitlit kätte saades oli ikka väga uhke tunne ja tähtsust omas ka see, et olime koos Uljastega esimesed tiitliga pärjatud. See ülev meeleolu tuleb ikka ja jälle meelde, kui tikud natuke "maha käima" ja mõtlema, milleks seda kõike teeme. Tänu tiitlile hakkasime ka seltsimaja ehitama, sest kogukond vajas kooskäimiskohta. Aasta küla tiitel on toonud meile palju häid sõpru üle Eestimaa!

2005. aasta suvel peatus meitel seltskond ja tuli vaatama Eesti ilusamat küla, siis sai ikka selgitatud, et tiitli olemus ei seisne küla kauniduses, vaid külas tegutsevate inimeste koostöövaimust ja teotahtest oma kandi elu paremaks muuta.


ULJASTE KÜLA Lääne-Virumaal
Uljaste küla on Eestimaa hajaliasustusega väikeküla, mis paikneb kahe maakonna (Lääne-Viru ja Ida-Viru) ja kahe valla (Rägavere ja Sonda) territooriumil. Mõlema maakonna suhtes on Uljaste ääremaa. 2013. aastal möödus 545 aastat Uljaste küla esmamainimisest. Tänases külas on 31 majapidamis. Inimesi, kes ennast selle küla elanikeks peavad, on veidi rohkem kui 70. Ühistegevus hoogustus 1989-ndal Meinhard Laksi eestvedamisel korraldatud koduküla päevadega. 2001. aasta kevadel loodi Uljaste külas mittetulundusühing Uljaste Küla, mille eesmärgiks on külaelanikke puudutavate küsimuste arutamine ja neile lahenduste leidmine.

Toonane külavanem Mati Ulm: "Mul on hästi meeles see augustikuu päev Pärnumaal, kus esmakordselt Maapäevade ajaloos kuulutati välja Aasta küla ja neid oli lausa kaks. Olen hiljem mitmeid kordi mõelnud, miks meie väike küla sellise au osaliseks sai?  Raske on saada Aasta külaks, aga veel raskem on seda hiljem teistele näidata ja tõestada, et olimegi selle monendi parimad. Peale Aasta küla tiitli saamist hakkasid meile tulema igasuguseid külalisi. Esialgu oli see meeldiv, algul vaadati ja kuulati niisama, siis hakati otsima kõike, mida ühes ideaalilähedases külas loodeti leida. Tuli ette ka pettumusi - ei olnudki meil Linnamäel harjutavat segakoori ega seltsitoas tantsivaid rahvatantsijaid. Isegi näiteringi ei leitud. Ka meie seltsituba oli avatud vaid siis kui külarahvas oma üritusi seal läbi viis. Mille eest teile Aasta küla tiitel küll anti? Seda küsimust võis leida nii mõnegi kaugemalt tulnud külalise näost. Üha enam hakkasime külarahvaga aru saama, et see oligi üks väike ime, et selline küla nagu Uljaste, selle tiitli sai."