Projekti "Ärgake, külad!" raames uurisime valdade kodulehti. Sealoleva info baasil ning koostöös vallaametnikega värskendasime külavanemate ning külade infot ning ehitasime üles omaenda andmebaasi põhja, mille abil tulevikus paremini statistikat teha. 
Projekti rahastaja: EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel

2014.a alguses oli Eestis 215 omavalitsust, neist 30 linna ja 185 valda. 
2015.a. alguses oli omavalitsusi 213, neist 30 linna ja 183 valda.
Kaarma, Kärla ja Lümanda vallad moodustasid 2015.aastal Lääne-Saare valla.

Tutvu omavalitsuste liitumise protsessidega aastatel 1996-2013.

Elanike arv omavalitsustes 01.01.2015 seisuga. (Siseministeeriumi andmed)

Projekti vältel loodi uus andmebaasi põhi, millega integreeriti varasemad andmekihid. 2014. aasta kaardistuse aluseks võeti valdade kodulehed, kui sealt infot külade või külaliikumise kohta ei leitud, võeti omavalitsusega ühendust otsekontakti teel. 

Andmebaasis on olemas Liikumine Kodukandi poolt kogutud kolme aastakäigu (2010, 2012 ja 2014) külavanemate kaardistuse info. 2014. aasta kohta on andmebaasis info ka külaseltside, külamajade ning ülevallaliste külade ühenduste kohta kui need valla kodulehel leitavad olid. Eraldi otsinguid selleks ei kasutatud. Külavanemate info analüüsimiseks kaasati eksperte Kodukandi maakonnaühendustest. Loe kokkuvõtteid: Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa.

Maakonnaühenduste ettepenekud andmebaasi osas.

Erinevate aastate andmeid kõrvuti pannes selgus, et:

2010. aastal oli üle Eesti 1396 külavanemat;
2012 – 1634 külavanemat või külaliidrit
2014 – valdadele teadaolevalt 1179 külavanemat. Sh 958 külavanemat on leitud valdade kodulehtedelt ja 221 külavanema info on saadud vallaametnikega suhtlemise teel. Saadud andmed lisati andmebaasi, kuid nende andmed ei ole ilmtingimata jõudnud valdade kodulehtedele. Kodulehtede kaardistuse jooksul leiti kokku 28% vähem külavanemaid, kui 2012. aastal.

Anu Viltropi pikemat kokkuvõtet andmebaasi ülesandepüstitusest, ülesehitusest, tulemustest ja ettepanekutest edaspiseks loe siit.

Linnade ja valdade päeval 26. märtsil Tallinnas tutvustati andmebaasi ka Liikumise Kodukant töötoas. Ühises arutelus jõuti järeldusele, et vallaametnikud kajastavad meelsasti külaliikumise kohta käivat infot kodulehtedel. Et asjakohane info kodulehele saaks, peavad külaaktivistid oma tegemistest ise julgemini vallaametnikele teada andma.

Vaata linnade ja valdade päeva esitlust.

 Külli Vollmeri esitlus 7.mai Kodukandi üldkogul.

Anu Viltropi esitlus Ruhnus (12.sept 2015)

Projekti Eesti külad 2013 raames kaardistati esmakordselt valdades tegutsevad külade koostööühendused, külades tegutsevad külaseltsid, külade kooskäimiskohad ja uuendati 2008. aasta loodud ja 2010.a. täiendatud alevike- ja külavanemate andmed.  Andmete kogumisega tegelesid Liikumine Kodukant maakonnaühendused. 

Eestis oli 01.01.2012 seisuga 226 omavalitsust, neist 33 olid linnad ja 193 vallad, oli 4 437 küla ja 185 alevikku. Kaardistuse tulemusena leidsime, et 15% eesti küladest on "ärganud", 58% on ärkamas ja 27 % on uinuvaid külasid.

Külaliidreid oli 1 361 ja nad olid liidrid/vanemad 1 615 külale.  Kõige rohkem oli külavanemaid Saaremaal ja Harjumaal, kõige vähem Pärnumaal. Külade kooskäimiskohti oli 489. Külad kasutavad kooskäimiseks nii külamaju, kultuuri- või rahvamaju, koolimaju, raamatukogu, muuseumi vms. MTÜna registreeritud külaseltse suutsime kokku lugeda 661, aga oleme kindlad, et paljud jäid meie kaardistusest välja, sest kuidas sa ikka kindlaks teed, et see on külade asja ajav ühendus. Ainult nime järgi seda ei tuvasta. Külade koostööühendusi (ümarlaud, liit, kogu, selts vms) oli 51 vallas, neist 12 oli registreeritud mittetulundusühendusena.