Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku tegevuse FOORUMI KOKKUVÕTE

22.mai 2014

Foorum keskendus Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku tegevuse kolmele teemale:

-          Vabatahtlike kaasamine eakate abistamisel

-          Vabatahtlike kaasamine töös laste ja peredega

-          Töötute kaasamine vabatahtliku tegevuse kaudu tööturule.

Foorumi  moderaator oli Eha Paas, ekspertideks Nele Hendrikson, Valter Parve. Kokku osales 35. ühenduste esindajad. Läbi kogemuslugude  toodi välja järgmised kitsaskohad ja võimalikud lahendused:

VSotsiaalvaldkonna vabatahtliku tegevuse FOORUMI KOKKUVÕTE

22.mai 2014

Foorum keskendus Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku tegevuse kolmele teemale:

-          Vabatahtlike kaasamine eakate abistamisel

-          Vabatahtlike kaasamine töös laste ja peredega

-          Töötute kaasamine vabatahtliku tegevuse kaudu tööturule.

Foorumi  moderaator oli Eha Paas, ekspertideks Nele Hendrikson, Valter Parve. Kokku osales 35. ühenduste esindajad. Läbi kogemuslugude  toodi välja järgmised kitsaskohad ja võimalikud lahendused:

Vabatahtlike kaasamine eakate abistamisel

Vabatahtlike kaasamine töös laste ja peredega

Kitsaskohad

Lahendused

Laste ja perede toetamisel vabatahtlikega varjupaikades, lastemajades, puuetega laste puhul puutuvad vabatahtlikud kokku väga erinevate probleemide ja taustaga laste ning peredega.  Üheks võtmekohaks ja hetkel suureks kitsaskohaks on vabatahtlike ettevalmistuse puudumine. Seetõttu:

-          Vabatahtlikud võtavad asju hingega ja püüavad ise hakata abivajajate probleeme lahendama aga seda nad ei saa ega tohi teha.

-          Konfidentsiaalsuse küsimused, vabatahtlikud kuulevad abistamisel erinevaid lugusid ja räägivad tihti neid tahtlikult või siis tahtmatult väljapool lastemaja, varjupaika edasi.

Me ootame juba vastava ettevalmistusega inimesi vabatahtlikeks, aga neid paraku ei ole võtta.

Laste ja perede abistamiseks mõeldud keskuste hooned vajavad pidevat uuendamist (remonditöid – värvimist, parandamist jne.), mis eeldab, et lisaks vabatahtlikele tuleb pidevalt leida vahendeid remondiks, tihti teenusest raha napib.

Probleem sotsiaalvaldkonna hangetes, mis eeldavad madalamat hinda, seega ühendused konkureerivad omavahel, pakuvad praktiliselt 0 euroga teenust ja seetõttu ei ole võimelised rahaliselt panustama teenuse arendamisse, veel vähem vabatahtlike kulude katmiseks.

Antud valdkonnas on senisest enam vaja professionaalseid vabatahtlikke (Shalomi lastemajas on näiteks selleks olnud elektrik, kes on aidanud vabatahtlikult teha elektritöid, või Kutsekooli õpetajad, kes juhendavad vabatahtlikke remondi, ehitustööde tegemisel).

Raske taustaga lastega töötamisel on täna vähe erivajaduste mõistmist – arutelus kerkis üles küsimus, kuidas tegelikult olla abiks ülbele, piire proovivale ja keskmisest enam tähelepanu vajavale lapsele? Jällegi jõudsime vabatahtlike ettevalmistuseni. Teisalt on antud valdkonnas vabatahtlikud üldjuhul naised, poistele on aga vaja eeskujuks mehi. Seega on meie ees küsimus, kuidas motiveerida ja kaasata mehi vabatahtlikuks lastega tegelemisel.

Ühenduste madal suutlikus vabatahtlike kaasamisel – ei suudeta leida tegevuskulusid ja olla jätkusuutlikud. Projektid on toeks aga jätkusuutlikust sellele üles ei ehita. Kahtlematult on siin küsimus ka avaliku sektori poolsest vähesest ühenduste väärtustamisest, kes tegelevad abivajajatega. Tihtipeale läheb sotsiaalvaldkonnas tegutseva ühenduse eestvedaja aeg ja energia püsikulude otsimisele läbi pideva projektimajanduse ja tegeliku missiooni täitmiseks – abivajajate abistamiseks – napib jõudu. See ei peaks nii olema.

Osalejad leidsid, et sotsiaalvaldkonnas tegutsevate ühenduste ja vabatahtlike tegevus ei ole täna ühiskonnas piisavalt väärtustatud. Tööd tuleb teha nii avaliku sektori, ettevõtjate teavitamisega kui ka meediaga teema tutvustamisel.

Probleemiks on tegelike vajaduste erinev mõistmine erinevate osapoolte poolt.  Näiteks on abistav ühendus saanud spetsialistidelt sõnumi, et lapse aitamiseks on vaja psühholoogi. Kuid kui lapsel pole talvel käes kindaid ega seljas riideid ning kõht on tühi, siis tuleb kõigepealt rahuldada need vajadused ja alles siis saab hakata lapsega edasi tegelema. Laste ja perede abistamisel on täna vabatahtlikel väga keeruline toetada vanemaid, kuna need on tihtipeale oma elule käega löönud ja ühendustel ning vabatahtlikel puuduvad sellised ressursid , et pikaajaliselt vanematega tööd teha. Laste puhul on aga võimalik abi ning alustada tuleb lapsele hea, positiivse ühiskonna pakkumisest, et ta hiljem suureks kasvades ei mäletaks oma lapsepõlvest vaid ühte tädi, kes talle süüa andis vaid mäletab emotsioone, sõbralikkust, mõistmist, võimalusi osaleda jne. Antud teema ei puuduta enam vaid vabatahtlike, vaid ühendusi, kes abivajajatega töötavad ning ühiskonda laiemalt.

Murekohana toodi välja, et lapsed kes on saanud 16-18 aastat vanaks ning kel puudub peretoetus, töökoht ega käi koolis, ei ole täna Eestis kellegi asi. Kui nad ise ei oska abi küsida , siis ei tunne nende vastu huvi keegi ja ega neil polegi kuskilt abi küsida. Valikuid jääbki kaks: kas minna välismaale tööle või kujuneb nende elu sama teed pidi mis nende vanematel (töötus, alkohol jne.).

Arutelul osalejad leidsid ühiselt , et abistajad ei tunne täna nende töö riigipoolset väärtustamist.

Väga valusa probleemina toodi välja hoolduspered, kes täna vabatahtlikult võtavad enda perre keerulise taustaga lapsi aga riigipoolset toetust neile ei ole.  Sisuliselt  pidasime me seda riigi poolt vabatahtlike ära kasutamiseks.

Vabatahtlike senisest parem ettevalmistus läbi koolituste ja juhendamise. 

Oluliseks peeti vabatahtlike kaasajate (ühenduste)  vabatahtliku tegevuse korraldamisega seotud kulude kompenseerimist sotsiaalministeeriumi poolt. Juhul kui vabatahtlik tuleb töötukassa kaudu võiks töötukassa kompenseerida kulud vabatahtlike juhendamisel analoogselt tööharjutusega, kus seda tehakse.

Vabatahtlike kaasajaid, ühenduste esindajaid kaasata sotsiaaltöötajate ühiskoolitustele, mis võimaldab ühelt poolt koolituda ka ühenduste inimestel, teisalt luua senisest paremat koostööd ja usaldust ühenduste ja avaliku sektori vahel.

Professionaalsete vabatahtlike kaasamine ühendustesse, siin võiksid tulla abiks vabatahtlike keskused, piirkondlikud, valdkondlikud ühendused, kes vabatahtlikku tööd laiemalt korraldavad.

Vabatahtliku tegevuse väärtustamine: vabatahtlike kindlustuse võimaluse loomine, maksustamine. Inimesed saaksid näiteks mingi % oma maksudest lasta suunata mõne abivajajatega tegeleva vabaühenduse toetuseks. Hangetes eelistada pakkumisi, kus on toodud ka vabatahtlike kaasatus.

 

 

 

Töötute kaasamine vabatahtliku tegevuse kaudu tööturule

Kitsaskohad

Lahendused

Töötukassa poolt pakutavate vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta ei ole täna piisavalt infot.

Töötute ootused vabatahtlikule tegevusele erinevad, osad ei sobi tegema seda tegevust, mida neile pakutakse. Praeguse statistika kohaselt jätavad ligi pooled töötukassa vabatahtlikest oma tegevus epooleli.

Laiemalt kerkis üles küsimus töötute vabatalike ärakasutamisest ühingutes tasuta tööjõuna ja eelarve puudujääkide katmiseks. Töötu kaasamine vabatahtlikuks peab toimuma eesmärgiga ta tööle aidata.

Vabatahtlik tegevus ei tohi võtta palgalistelt tööd ja seeläbi tekitada probleeme juurde  (omastehooldus, hoolduspered) Tuleb jälgida, et vabatahtlikega ei asendataks riigi poolt seaduses ettenähtud teenuste pakkumist.

Töötukassa klienditeeninduse tase üle Eesti peaks tõusma kompetentsemaks ja teadlikumaks vabatahtliku tegevuse võimaluste pakkumisel töötutele.

Vabatahtliku tegevuse õiguste ja kohustuste defineerimine seadustes.

Iga organisatsioon, kes kaasab vabatahtlikke peaks oma ühenduses vabatahtlikele pakutavad tegevused määratlema ja tagama vabatahtlike juhendamise.