9. - 11. august 2013, Saaremaal, Mändjalas

Maapäeva peateema „Aastaring külas" sihiks oli leida aastaringset tegevust külaelanikele, ettevõtjatele, vabaühendustele.

X Maapäeval oli 389 osalejat, neist 314 maakondade esindajat, 26 väliskülalist ja 50 külalist, esinejat, vabatahtlikku. Maapäev algas maakondlike delegatsioonide saabumisega Saaremaa valdadesse. Valdadest tuldi tagasi väga positiivsete emotsioonidega ja kõik kinnitasid, et saaremaalased ja muhumaalased on väga ettevõtlik rahvas ning neil on hulk nutikaid ideid, kuidas aastaringi külas toimetada ja hakkama saada.

Loe lisaks: artikleid Saarte Hääles 09.08. ja 10.08., Pärnu maakonnalehe artiklit, Lääne Elu 12.08.
Maapäeva avamine algas rongkäiguga, kus oma maakonna sildi alla kogunesid maakondade esindajad ja külalised. Avamisel tervitas osalejaid President Toomas Hendrik Ilves, Aasta küla kuulutas välja Riigikogu esimees Ene Ergma. 
2013 Aasta küla tiitli said Lustivere piirkonna külad. 


Vaata fotosid Eesti Vabariigi President Eesti Külade X Maapäeval siin.
Loe Saarte Hääle 
artiklist
, kes tegi Eesti Vabariigi Presidendile kingituse X Maapäeval.

Maakondade toidulauad

Peale X Maapäeva avamist suundusid osalejad kämpingu söögimajja, kus olid maakonnaühenduste poolt kaetud lookas lauad hea ja paremaga. Küll oli imestamist, et mis see on ja millest too on tehtud! Kõik nägi välja ääretult kaunis ja maitses ülihästi.


Maapäevalised ideeretkel

Peateemast innustatult osales 367 kohaliku elu eestvedajat laupäeval (10. augustil) IDEERETKEL, mille käigus külastati erinevaid Saaremaa külasid, et kohtuda külavanemate ja -seltside, ettevõtjate ja aktiivsete kohaliku elu edendajatega. Maapäevalised saabusid Mändjalasse positiivsete emotsioonide ja 34 ideekaardiga, mille sisuks on uute ideede ja töötavate lahenduste jagamine, toetamaks külaelu jätkusuutlikkust ning maaelu väärtuste edasi kandmist.



Elav raamatukogu

Hoogu külaaktivistidele andsid Elava raamatukogu 12 teost, kel kõigil oli rääkida oma kogemuslugu, julgustamaks ja toetamaks pealehakkamist kohaliku elu korraldamisel. Nii sai räägitud valdade ühinemisest (Kaido Kaasik), sotsiaalsest talupidamisest (Valter Parve), seltsi isemajandamise võimalikkusest (Liia Lust), loomemajaduse (Marget Tafel, Katrin Vaher) ja kohaliku toiduga (Marika Vartla) tegelemisest kui võimalusest maal elada ja töötada, külakogukonna ja ettevõtja koostööst (Anneli Bobrov), maal toimetamisest, ära elamisest ja õnnelikuks olemisest (Ants Järvmägi), allikatest, allikutest ja lätetest (Kristel Vilbaste), külast, üksmeelest ja kultuurist (Maimu Berg), külade koostööst kohaliku omavalitsusega (Urmas Kristal), külakogukonna võimalustest metsa majandada (Kadri-Aija Viik), minevikust ja tulevikust (Hiljar Tammela).

Kodukandi strateegia töörühm
Kodukandi juhatuse liikmed kutsusid maapäevalisi arutlema organisatsiooni tugevuste ja nõrkuste üle, vaagima meie nõrkusi ja tugevusi. Kirja said head ideed uue visiooni jaoks. Kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Rahvusvaheline programm
Välisdelegatsioonis oli osalejaid 13 riigist. Nende seas oli nii selle valdkonna „tegijaid" (Rootsi - maapäevade sünnikoht; Soome), uusi tulijaid (Läti, esimene maapäev juuni 2013) kui ka alles oma Maapäeva planeerijaid (Saksamaa, Šoti).

Programmi raames toimus Maapäeva esimesel päeval rahvusvaheline konverents "The new CAP – what can we CAPture for rural development" (Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika – kuidas on see kasulik maapiirkondade arendamisele?) ja teisel töötoad teemadel: In times of crisis: How can local people make democracy work?/ Methods of constructive communication, improved cooperation and conflict management.

 

Rahvusvaheline konverents 

9. augustil toimunud konverentsi peaettekande tegi Euroopa Komisjoni esindaja Kerstin Rosenow, põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadist. Ettekanne keskendus programmperioodi 2014-2020 võimalustele, tuues uue perioodi planeerimisel esile  ühtse põllumajanduspoliitika (ingl k CAP) põhimõtted. Peaettekandele järgnes arutelu erinevate osapoolte vahel - toodi näiteid erinevatest riikidest ja maaelu arengukavade koostamisest. Konverentsi modereerisid Hannes Lorenzen ja Oliver Emmes Euroopa Parlamendist. Lõpusessioonil tõdeti, et vähenenud rahahulk, majanduslangus ja suurtootjate tugevnev surve valitsustele näitab perioodi 2014-2020 tõsiseid ohumärke. Maaelu laiema arengu eesmärk on mitte niivõrd otsetoetused kui tugev kogukond ja maaelu igakülgne areng. Kuidas seda saavutada? Kes peab meie eest seisma? Nendele küsimustele vastuste otsimine oli teise päeva, 10. augusti, rahvusvahelise töötoa teema.


Rahvusvaheline töötuba – demokraatia innovatsioon

Kodukandi koostööpartner, rahvusvaheline organisatsioon Forum Synergie panustas töötoa toimumisse läbi algatuse läheneda demokraatiale uudses võtmes. Tööatoa juhid Philippe Barret ja Mikk Sarv viisid esmalt avatud ruumi meetodil läbi ideeretke, leidmaks sõnale demokraatia uusi tähendusi. Miks? Aga sellepärast, et just nüüd on aeg, mil igal üksikisikul ja vabakonda esindaval organisatsioonil on oluline oma mõtete kuuldavakstegemine ja enda eest seismine. Demokraatiale ühiste märksõnade leidmise järel läbi valemi 5+5=5, jõuti järgmisesse etappi, kus maailmakohviku meetodil pakuti välja „töövahendeid" ehk meetodeid, viise, tööriistu, kuidas demokraatiat ellu viia. Esile kerkisid nii mõnedki põnevad lahendused. Töötoa kokkuvõtete tegemine ja sõnastamine veel käib – oma aeg kulub ka seetõttu, et osalejad ja korraldajad asuvad tänaseks üksteisest juba tuhandete kilomeetrite kaugusel.


Eesti X Maapäeval sündis uus rahvusvaheline organisatsioon

Maapäev oli sel korral ka paigaks, kus said omavahel kokku Kodukandi üle-euroopalised partnerorganisatsioonid. Oma aastakoosoleku pidasid nii võrgustik Partnership for Rural Europe (PREPARE) kui ka organisatsioon Forum Synergie. Olulisim sündmus oli aga kahe organisatsiooni European Rural Community Association (ERCA) ja European Rural Alliance (ERA) liitumine uueks organisatsiooniks European Rural Community Alliance (ERCA). Nii viimati mainitu kui ka PREPARE on samas ka need organisatsioonid, kes korraldasid esimese Euroopa Maapäeva, mis toimus 13. novembril 2013, Brüsselis.


Sportlikud mõõduvõtmised
Saaremaa mehe Urmas Kase ettevõtmisel oli maapäevalistel võimalus mõõtu võtta spordimängudes. Võistlused toimusid kuuel alal, igal alal selgitati välja parim võistleja ning kõikide tulemuste põhjal selgus maakondade üldvõitja. Pentangis võitis Janek Leevand (Lääne-Virumaa), jalgpallis ja lutsuviskes Ilvar Sarapson (Valgamaa), liivamängudes Aago Metsar (Viljandimaa), rannajooksu parim mees Raimond Danilov (Läänemaa), parim naine Anne-Li Tilk (Saaremaa), aerusurfi parim mees Uno Muruvee (Lääne-Virumaa) ja parim naine Mercedes Merimaa (Pärnumaa). Üldvõitjaks kuulutati Pärnu maakond.

Teatrikülastus Salme Jõesadamas
Salme Vallateatri etendus "Puujala ja Üksilma sõda" Salme Jõesadamas oli lõbusaks vahepalaks maapäevaliste tegusale päevale ning paras hetk, et puhata jalga õhtuseks tantsukeerutamiseks. Saarlased olid kutsunud lustilugusid mängima hiidlaste ansambli Iiukala.

Raamatu "Külavanemate edulood" esitlus
Lood Eestimaa tegusatest külavanematest kirjutas Liis Kängsepp, kujundas Maris Korrol. Raamatu elektrooniline versioon on leitav meie kodulehe Raamatukogust, alalink LOOD. 


Eesti Külade X Maapäevaks valmis Liikumisel Kodukant ülevaade külavanemate ametimärkidest 2013. aastal. Teadaolevalt on märke 21 vallas ja eraldi veel 6 külas. Liikumine Kodukant püüdis koondada andmed külavanemate ametimärkidest, maapäevalised said lugusid täiendada ning septembriks valmib rändnäitus ja koduleht. Maapäevalised said tunnistajaks külavanemate ametimärgi olemasolule, mille kandmine sai sätestatud 1937. aasta vallaseaduses, kuid tegelikkuses märk külavanemateni kunagi ei jõudnudki. 

Maapäeva arutelud
Viimasel päeval võttis tõsiseid tuure üles Sulev Valneri poolt juhitud foorumi „Haldusuuendus läbi kogukondliku toe" ja Eha Paasi juhitud arutelu „Eesti maaelu areng", kus Eesti Külaliikumine Kodukant tegi ka avaliku pöördumise MAK 2014-2020 teemadel Riigikogu maaelukomisjonile, EV valitsusele ja Põllumajandusministeeriumile. Külakogukondade hinnangul ei edenda kavandatavad meetmed maapiirkondade ettevõtlust ja ettevõtlikkust piisavalt ja ei aita kaasa töökohtade loomisele. Pöördumisega saad tutvuda siin.

Ave Bremse ja Krista Kõivu (Maamajanduse Infokeskus) muljeid Maapäevast loe 
siin. Maapäeva fotodega saab tutvuda siin.

Kohtumiseni järgmisel Eesti Külade XI Maapäeval Järvamaal, Säreveres,  7.- 9. augustil 2015!