Kolga-Jaani valla kogukond

Taavet Tatar
Kolga-Jaani külaseltside Kärg

Kolga-Jaani vald asub keset Eestit, kuid väga paljud eestlased ei tea tegelikult, kus see koht asub. Võõrastele on see nagu tühi auk vankriratta keskel, millest õieti midagi kuuldud ei ole. Samas, ilma selle auguta ratas ei toimiks. Ja nii veereb ka meie eluke siin vaikselt ja omasoodu, eemal maailma kärast, vaatamata kesksele asukohale. Ka meil annab tunda elu hääbumine, külad tühjenevad, koolidesse läheb järjest vähem lapsi. Kui külaliikumine Kodukant 1997.a. loodi, ühinesid sellega ärksamad inimesed üle Eesti, ikka selleks, et koos on rohkem võimalusi midagi oma kodukoha hea käekäigu jaoks korda saata. Selle organisatsiooni tegevusaastate vältel on olnud nii tõuse kui mõõnasid, sädeinimeste süttimisi ja kustumisi, kuid söed hõõguvad jätkuvalt ning Kodukant juhindub motost „Kogu Eesti peab elama!".

Eelmise aasta alguseks tegutses meie vallas kaks külaseltsi – Kaaveres ja Vaiblas, mõlemad tublid ja elujõulised, omaette tegutsejad. Teised külad olid vaid kohanimed ja elupaigad, kuid kogukonna mõttes äärmiselt rahulikud, võiks küll öelda, et uinuvad. Kuid 2014. aasta on olnud Kolga-Jaani vallas külade äratamise aasta. Just nimelt äratamise, mitte ärkamise aasta, sest nagu öeldakse – tibusid loetakse sügisel.

Protsess algas märtsis, kui EAS Viljandi värskelt ametisse asunud MTÜ-de nõustaja Jaanika Toome tegi ettepaneku korraldada meie rahvamajas ümarlaud teemal „Kuidas tugevdada kogukonna vaimu?" Inimesi oli saabunud mitmest Viljandimaa nurgast, aga kohalike jaoks koorus välja mõte, et vaja oleks asutada külaseltse, et ise oma elu huvitavaks muutmisele käed külge panna. Kokkusaamine reaalsete inimestega tundus väga mõnus ja vajalik ja nii arvasidki osalejad, et selliseid kohtumisi võiks olla tihemini kui kord 20 aasta jooksul. Päeva juhtis Anzori Barkalaja, kes on ühtlasi ka valla hariduse- ja kultuurikomisjoni esimees ning volikogu liige. Ümarlaual andsid kõik osavõtjad lubaduse, mida nad teevad lähemas tulevikus, et kogukonna vaimu tugevdada. Näiteks sündis antud lubaduste tulemusena muuhulgas ka Ulvi Tatari poolt Kolga-Jaani Vabakonna Leht, vallavanem Kalevi Kaur pani käed külge „Maale elama" messi tarbeks tutvustavale esitlusele, Veski talu peremees Aivo Jurak korraldas oma talus vanavara laada, mina liitusin Kolga-Jaani Vabatahtlike Tuletõrjeühinguga, ning Anzori Barkalaja lükkas käima projekti külaseltside asutamiseks. Viimasega tehtigi otsustavalt algust läbi Vaibla Külaseltsi nime all kirjutatud projekti "Kolga-Jaani valla külaseltside kärgstruktuuri loomine", mille tulemusena pidid sündima Kolga-Jaani valla külaseltsid ja külaseltse ühendav nn kärg. Etteruttavalt ütlen, et Kärg on meil nüüd olemas ja külaseltse on moodustatud päris mitmeid.

Aasta jooksul on toimunud kohtumisi, koolitusi ja koosolekuid, eesmärgiga turgutada  kogukonda, teha selgeks külaseltside tegutsemise võimalused, et saada edaspidi partneriks omavalitsusele ning suhelda üldisemalt erinevate asutustega. Kolga-Jaani valla ärksamad elanikud, kelle hulgas on mitmeid viimaste aastate „uusi ja vanu" uusasukaid, on valmis tegutsema selle nimel, et endal ja ka teistel oleks siin parem elada. Valla täitevvõim on saanud kogemuse, et elanike omaalgatus ei kujuta endast konkurentsi ning suhtub külaseltside loomisesse ja tegutsemisse toetavalt. Kõige eeltoodu tulemuseks on siis täpsemalt 4 uue külaseltsi tekkimine. Hajaasustus ning inimeste vähesus tingis mitme küla liitmist seltside moodustamisel. Nii asutatigi seniste Vaibla ja Kaavere seltside kõrvale neli uut – Oiu-Otiküla, Lalsi-Lätkalu, Taganurga-Odiste-Eesnurga ja Vissuvere-Järtsaare külaselts ning üks katusorganisatsioon – Kolga-Jaani Külaseltside Kärg. Suuremas, kogemusi omavas organisatsioonis osalemise idee on saada suuremat kõlapinda oma mõtetele ja eesmärkidele.

Ümarlaudade ja õppepäevade raames said osalejad hea ülevaate külaseltside üle-eestilisest võrgustikust Kodukant, seltside asutamisest ja rahastamisvõimalustest, mis on tänapäeval kasutatav praktika. Tekkisid otsekontaktid külaliikumise entusiastidega. Tänan siinkohal Kodukandi mootoreid Eha Paasi põnevate koolituste läbiviimise eest, Külli Vollmerit ja Anneli Kana hea nõu ja toetuse eest. On hea tunda ja teada, et rõõm ja vabadus ei ole meie maalt veel kadunud.

 Kolga-Jaani külaseltside kärg on nüüdseks esitanud avalduse Kodukant Viljandimaa liikmeks astumiseks. Projekti „Ärgake, külad!" mentorlusprogrammi „Meistrid ja sellid" raames saime mentorkogukonnaks Vastseliina Külade Ümarlaua Aado Kuhlapi eestvedamisel. Meil on kavas ka ettevõtmised käesolevaks aastaks, külaskäigud ning tutvumisseminarid, mis ametlikult lõpevad Eesti Külade Maapäevaga selle aasta sügisel. Suured tänud Aadole tubli mentortöö eest. Eraldi tahan tänuga esile tõsta Viljandimaa maakondlikku arenduskeskust ja Jaanika Toomet, kes on olnud meie äratusprotsessi „ämmaemand" ja Kärt Lepikut projektialase nõustamise eest.

 

Kogu asja mõte on minu meelest selles, et me ka tegelikult tahame elada just siin ja et meie kodukoht ongi üks mõnus paik. Kui me oma kogukonna vaimu ka üles leiame, siis muutub see „valge laik/must auk" kaardil lausa nii heaks, et siia tahavad tulla ka teised inimesed – elama ja lapsi kasvatama. Tingimused selleks on pea ideaalsed, ainult pealehakkamist peab olema rohkem, kui linnametsades vaja läheb. Selleks ongi järgmine samm, mille peame astuma – kaardistama oma külade asustatud ja asustamata „suitsud", samuti siin juba elavate inimeste oskused ja hobid. Igaüks meist on unikaalne ja väga väärtuslik kogukonna liige. Asjalike ja erinevaid oskusi omavate inimeste elamine paikkonnas, ning selle teadvustamine, on samuti üks kivi kogukonnatunde vundamendis. Ärgem siis hoidkem küünalt vaka all! Sellise ettevalmistusega on juba märksa tõhusam esineda messil „Maale elama" - kui me ikka tõesti tahame, et toredad ja toimetulevad inimesed naabruskonda asustaks. Kolga-Jaani valla külades elab inimesi, kes on valmis oma teadmisi ja oskusi kogukonnaga jagama ning aktiivselt külaelus ja seltside töös osalema. Mõnele neist piisab vaid märguandmisest, mõnda teist peab jälle nimeliselt kutsuma. Inimeste jaoks on tähtis, et neid märgatakse. Kui me üksteist märkame, siis see loobki eeldused tugevama kogukonna tekkeks. Jääb üle vaid omandatud teadmised praktikasse rakendada. Nagu on öelnud üks tuntud mees - tegutsemine mobiliseerib, lobisemine laostab.

Tegudele!

Taavet Tatar

Kirja pandud jaanuaris 2015