17.08.14

VIII Maapäev toimus Tartumaal, 7.-9.augustil 2009


MAAPÄEVA KORRALDAJAD: Eesti Külaliikumine Kodukant ja Kodukant Tartumaa.

Maapäeva töötubades arutletu põhjal sündis MAAPÄEVA OTSUS, millest Liikumine Kodukant järgnevad kahe aasta igapäeva töös lähtub ning millest tulenevaid otsuseid läbi erinevate ürituste, projektide ja algatuste ellu viiakse. Allajärgnevalt on kajastatud kõikide töötubade olulisemad mõtted, ideed, ettepanekud jne.


1. Jätkab kogukondades vajalike teenuste kaardistamist ja väljatöötamist koostöös kohalike omavalitsuste ja riigiga.

Liikumine Kodukant oma tegevuses toetab jätkuvalt teenuste arendamist külades:

- Tagab läbi Liikumise Kodukant professionaalse juhtimise, selge ja läbipaistva koostöö riigiga.
- Aitab koostöös kohalike omavalitsuste ja riigiga kaasa kogukondades vajalike teenuste kaardistamisele ja väljatöötamisele.
- Korraldab kogukondadele teenuste väljatöötamiseks koolitusi ja nõustamisi.
- Leiab koostöös küladega sobivad lahendused päevakajalise informatsiooni edastamiseks.

Probleemid mis vajavad lahendamist:

• Täna olemasolev võrgustikusisene infovahetussüsteem ei vasta külaseltside ootustele.
• Riik on loonud sotsiaalvaldkonnas süsteemid ja eraldanud teenuse pakkumiseks vahendid, kuid tegelikkuses need ei võimalda tagada kvaliteetset teenust. Liigne bürokraatia.
• Teadmised pole piisavad seaduste täitmiseks ja praktiliseks tegevuseks nii teenuse osutamise alustamisel kui ka arendamisel.
• Ei ole analüüsitud kogukonna vajadusi teenuste pakkumiseks, mis toob kaasa kogukonna jaoks vähem olulised teenused.
• Teadmiste puudumine ja omavahelised suhted kohalikul tasandil pärsivad teenuse arendamist.
• Seaduse loojad ei ole teadlikud kohapealsetest oludest ning seltsidele pole antud võimalust õigeaegselt kaasa rääkida.
• Seltsid osutavad läbi projektitöö teenuseid, kuid ei tunne riigi tuge. Hirm vähendatavate ressursside üle.

Peamised ettepanekud Maapäevalt:

Külad saavad ise teha
- eeltööd ja taustauuringut, millepõhjal teha kogukonna jaoks vajaliku teenuse valik;
- olla ise aktiivne koostöö arendaja ja partner (Külaliikumisele, omavalitsustele ja riigile);
- pakkuda paindlikku teenust ja tagada selle kvaliteet.

Liikumine Kodukant kui organisatsioon
- Tõhustada olemasolevat infovahetust;
- Korraldada juriidiline nõustamine külaseltsidele;
- Tagada professionaalne külaliikumise esindamine riigi tasandil igapäevaselt ning teha külade - vajadustest lähtuvaid argumenteeritud ettepanekuid seaduste loojatele;
- Kohalike omavalitsuste volikogu ja komisjonide liikmete, ametnike teavitamine ja kaasamine teenuste arendamisse.
- Positiivsete kogemuste jagamine läbi võrgustiku.

Riigi ja kohalik omavalitsus:
- Riigieelarveliste vahendite eraldamine kohaliku initsiatiivi toetamiseks (kohaliku omaalgatusprogrammi jätkumine)
- Valmisolek avalike teenuste üleandmiseks.


2. Tegutseb jätkuvalt külavanemaid koondava katusorganisatsioonina.

Külavanema institutsioon on vabatahtlik ja iseseisev, kes tegutseb küla huvide kandjana ja teeb aktiivset koostööd kohaliku omavalitsusega. 

Külavanemate tegevuse ja aktiivse küla toetamiseks:
1. Tegutseb jätkuvalt külavanemaid koondava katusorganisatsioonina;
2. Korraldab Kodukant külavanemate Koolitamist ja ühisüritusi (suvekool jms);
3. Tutvustab aktiivsete külade tegevusi ja uusi ideid koolitustel ja virtuaalses keskkonnas

Probleemid ja tegevused :

Majanduslanguses tingimustes väheneb avalike teenuste kättesaadavus, kahaneb elanike toimetulek. Sellest tulenevalt on oluline külavanemate institutsiooni tugevdamine ja külavanemate mobiliseerimine majandussurutise tingimustes uut moodi tegutsemiseks.
Külavanemate tähelepanu peab koonduma senisest enam majandustegevuse arendamisele ja avalike teenuste kättesaadavuse parandamisele külades. 

Selleks vajavad külavanemad ja külad
• enam tunnustamist ja aktsepteerimist omavalitsustelt
• koolitusi Kodukandilt
• omavalitsuste eelarvetes toetuste säilitamist külaseltsidele projektide omafinatseeringuteks

Maapäeva ettepanekud Liikumisele Kodukant:
- Liikumine Kodukant peaks endiselt jääma külavanemate tegevuse ja suhtluse eestvedajaks
- Liikumine Kodukant peaks jätkuvalt korraldama motiveerivaid üritusi külavanematele (suvekool, koolitused ja uue suunana koolitustel loovuskoolitused ehk koolitused „närtsivale vaimule")
- Aktiivsete külade tegevuste ja uute ideede tutvustamine suurele auditooriumile virtuaalses keskkonnas ja kokkusaamistel (koolitused, suvekool). Vorm : videofilmid traditsioonidest, uutest ideedest, pildid sündmustest jne.
- Pakkuma juriidilist tuge uute ja originaalsete toodete (söögid, joogid, käsitöö) valmistajatele, et hoida ja kaitsta külainimeste oskusteavet (fantastilised toidu- ja joogiretseptid, mida nautisime Maapäeva avaõhtul). Originaaltoote valmistaja peab oskama oma toodet või teenust kaitsta ja selle patenteerida
- Liikumine Kodukant võiks hakata kujundama uut suhtumist VIRTUAALSE KÜLA keskkonda. Kujundada positiivne häälestus, et külavanemad kaardistaksid inimesi, kellel on juurdepääs (internet) virtuaalse küla keskkonda. Eesmärgiks on suhtlusesse lülitada ka endised külaelanikud, kes tahavad oma endise külaga seotud olla.

Ettepanekud omavalitsustele:
- Maapäev teeb ettepaneku Eesti omavalitsustele säilitada eelarvetes külade tegevuste finantseerimisteks ja projektide omafinantseerimisteks ettenähtud rahalised vahendid.
-    Maapäev ei pea õigeks omavalitsuste eelarvete vähenemise tingimustes külade arendamiseks mõeldud vahendite ebaproportsionaalselt suuremat kärpimist.


3. Töötab välja strateegia pärimuskultuuri väärtustamiseks.

Kohapärimuse valdkonnas on järgmise kahe aasta jooksul vaja teha ulatuslikku teavitustööd ja korraldada koolitusi. Tutvustada tuleb kohapärimust kui fenomeni, andmekogude kasutamise võimalusi, kogumistöö metoodikat ja tehnilist oskusteavet. Koolituste tulemusena on kasvanud külade võimekus teha koostööd Eesti kesksete muuseumite ja uurimisasutustega ning koguda iseseisvalt nõuetele vastavalt kohapärimust, seda säilitada ja erinevate tegevuste kaudu külaelu rikastada.

Maapäeva ettepanekud külaseltsidele:
- moodustada huviliste töörühm
- hankida edasiste tegevuste tarvis lähteinfot Eesti Rahvaluule Arhiivist ja teistest kogudest
- osaleda kohapärimuse alastel koolitustel
- koguda kohapärimust põlistelt külaelanikelt
- kaardistada, korrastada, pildistada, tähistada pärimuspaikasid
- kaasata pärimuse kogumisse koolinoori, viia kohapärimuse teema ajaloo ja emakeele tundidesse
- anda välja paikkonna kohapärimust koondavaid trükised
- viia kohapärimus ka nende elanikeni, kes polnud teemaga varem kursis: noored, uued elanikud
- säilitada kohapärimust ka suuliselt, korraldades jutuvestmisõhtuid ja muid sündmusi
- tutvustada oma küla kohapärimust ka külalistele, arendades pärandturismi, matkaradasid
- teha koostööd maaomanikega, kelle territooriumil väärtuslikud pärimuspaigad asuvad
- teha koostööd omavalitsustega (planeeringud, omafinantseeringud)
- teha koostööd Liikumisega Kodukant (koolitused, oskusteave, teemast huvitatute võrgustik)
- teha koostööd kohalike muuseumidega
- teha koostööd ekspertidega Eesti Rahvaluule Arhiivist, Muinsuskaitseametist, Tartu Ülikooli Looduslike Pühapaikade Keskusest

Maapäeva ettepanekud Liikumisele Kodukant:
- korraldada koolitusi: kohapärimuse kui fenomeni mõistmiseks, andmekogude kasutamise osas, tutvustamaks kogumistöö metoodikat ja jagamaks tehnilist oskusteavet
- tunnustada ja tuua eeskujuks külasid, kes on kohapärimuse vallas olnud tulemuslikud
- luua kohapärimusest huvitatute võrgustik, mille kaudu jagada kogemusi jm vajalikku infot
- juhtida kohalike omavalitsuste ja riigi tähelepanu, et teema on külade ja Eesti jaoks tähtis
- luua kohapärimuse teemaline postiloend, anda infot kodulehel, trükkida teavitavaid voldikud jm
- nõustada ja toetada külaseltse kohapärimuse alaste projektide läbiviimisel

Maapäeva ettepanekud riigile:
- tagada looduslike pühapaikade ning maaarhitektuuri ja maastike arengukava rakendamine
- jätkata külaseltside ja Kodukandi projektide toetamist vastavate fondide ja programmide kaudu
- määratleda seadusandluses talu juriidiline staatus, sest talupere on maaelu ja ka kohapärimuse kandja
- tihendada koostööd muinsuskaitseameti ja külaliikumise vahel


4. Toetab põlvkondadevahelist koostööd: traditsioonide edasikandmist ja uuendamist; noorte hääle tugevdamist kogukonna otsuste mõjutamisel ning koos noortega arendab positiivse maaelu kuvandit.

Nii noored ja noorte eestvedajad on seisukohal, et me peame andma noortele vastutust. Raske on usaldada, aga peab laskma teha ja tuleb usaldada. Ja peab laskma eksida. Sellest tulebki õpikogemus. Arusaamine, et noored peavad ise tegema, neil tuleb lasta ise teha, on oluline mõlemal- nii noortele kui vanematele kogukonna liikmetele. Oluline on põlvkondade vaheline koostöö. Oluline on õpetada täiskasvanuid, mitte ainult noori. Ka täiskasvanutel on vaja teada ja osata noori juhendada ja eest vedada. Vastutuse andmine on samuti see pool, mida on vaja õppida ja teada.

Noorte hääl. Kuidas noorte hääl tuleks ka praktilisse maaelu juhtimisse? Kui külas on kasvõi mingi planeering, mingid arendused hakkavad tulema, siis on oluline noortelt küsida ja nende arvamust arvestada. Kohalike valimiste teemat pidasid noored oluliseks. Isegi kui ei kandideeri, siis tuleks käia hääletamas. Protsessi selgitamine - kuidas see toimib. Noored tõid välja, et noorte kaasamine otsuste tasandile. Kohalikul tasandil saad oma häälega muuta. Eesmärk ei ole see, et noored oleksid aktiivsed ainult, vaid et mõistaksid, mille nimel nad aktiivsed on. Oluline on mõista kuidas protsessid toimuvad ja kuidas seda mõjutada on võimalik.

Maaelu ja noorte positiivse kuvandi loomine. Noorte kuvandist maal. Sellel on oluline see ISE pool, et tähtis on rääkida ise vaimustusega maaelust, näita eeskuju. Kodukant saab luua, esitada lugusid edukatest noortest maal, kuulsatest inimestest, kes elavad maal jne. Kasutades kõikvõimalikke (meedia)kanaleid. See aitab luua kuvandit.

Ühendada traditsioon ja innovatsioon.
Traditsioonide osas võiks Kodukandi üks suur uuenduslik projekt teha vanast uus. Väärtus ei ole see, et vana teada saada, vaid vanast uut luua. Vana loomine uueks. Siin on lahutamatuks osaks põlvkondadevaheline koostöö. Traditisoonid on oma aja ära elanud ja noorte roll on oma innovatsiooniga seda ergutada. Teha vana asi moodsaks (mustrid, laulud jne). Ettevõtlusideedest, tooteideedest on see suund tulvil. Läbi innovaatiliste lahenduste toob noor uut väärtust maale juurde. Uued meened (enne tallinnat tupiku märk :)

Külad internetti
Toetame külade informatsiooni viimist internetti. Tutvustada erinevaid võimalusi internetis ja võimalusel siis ka luua oma internetikeskkond, mis on liidetav Kodukandi koduleheküljega.
Põlvkondadevaheline koostöö - ürituste kalender, kontaktide vahetamine, ajaloo loomine, juhendajate vahetamine, ekspertide vahetus, sõpruskülade leidmine. See on kõik andmebaasi küsimus. Info koordineerimine ja ühendatus. Oluline on viia noortele info kättesaadavasse kohta ja kättesaadaval kujul.

Siseriiklik noortevahetuste idee vajab laiendamist ja arendamist, sh linna noortele, sh suunal linn-küla.Kogemusõppe võimaluste arendamine ja edasiarendamine.


5. Kaitseb külaliikumise huve valitsuse tasandil, et tagada järjepidev rahastus võrgustiku tugevdamiseks.

Võimalused eestkostetegevuseks
Selleks, et eestkostetegevus oleks edukam, tuleb riigi tasandil tugevdada võrgustikku, toetada järjepidevat rahastamist, seda osaliselt ka riigieelarvest. Maakonnatasandil tuleb toetada individuaalset suhtlemist küladega, kaaluda tunnustamissüsteemi väljatöötamist ja piirkondlike ümarlaudade teket. Kohalikul tasandil tuleb toetada kodanike aktiivsust (eriti valimiste eelselt) ning mittetulundusühingute regulaarseid ümarlaudu. Nii kohalikul, maakondlikul kui riiklikul tasandil tuleb kajastada oma tegevusi meedias.

- Liikumine Kodukant pakub enam võimalusi koostööks, omavaheliseks suhtlemiseks erinevatel tasanditel sünergia ning uudsete lahenduste tekkimiseks.
- Liikumine Kodukant peab oluliseks maakondlikku koostööd nähes maakonnatasandit sidepidajana kohaliku ja riigitasandi vahel.

Peamised ettepanekud Maapäevalt:
- Oluline on säilitada maakoolid ning kaasata neid kohaliku kogukonna arengusse
Maakoolide säilitamiseks, õpetaja rolli väärtustamiseks ja laste paremaks toetamiseks on oluline muuta koolidest piirkonna arenduskeskused, mis toetavad õpilasi ja nende peresid kogukonnatöös ja karjäärivalikutes. Kodukant peaks olema tugevam partner hariduspoliitika kujundamisel.
- Kodukant peaks enam avalikkust teavitama maaelust
Kuigi üldiselt on meediakajastus ja tugevad arvamusliidrid teinud head tööd Kodukandi tegevuse kajastamisel, oleks vaja Kodukandi liikmetele regulaarset meediakoolitust, uute internetivõimaluste tutvustamist ja regulaarsemat koostööd koolidega, et maaelust tekiks positiivne kuvand.
- Maakonnaühenduste arendamine
Oluline on toetada maakonnaühenduste arendamist ja luua regulaarsed ümarlauad nende omavaheliseks suhtlemiseks.
- Liidrite toetamine
Juhatuse liikmetele tuleb pakkuda regulaarseid enesetäiendusvõimalusi, liidrite sotsiaalset võimekust ja motivatsiooni tuleb toetada. Samuti on oluline muuta külavanema roll selgemaks.
- Uute liikmete leidmine
Noori tuleb kaasata Kodukandi tegevustesse võimalikult varases etapis usaldades neile uudseid ja neid puudutavaid ülesandeid ning õpetades neid vastutama. Samuti ei tohi alahinnata vanu olijaid, andes neile enam valikut nende tööülesannetes ning pakkudes regulaarseid puhkusevõimalusi. Võiks kaaluda noorte õpetajate kaasamist.


6. On avatud koostööks piirkondlike tegevusgruppidega maaettevõtluse arendamisel.

Elame põneval ajajärgul, kus meid ümbritsevad väljakutsed suunavad otsima uusi lahendusi ning ideid iga valdkonna elavdamiseks. Maaelu ja maaettevõtluse elavdamine ja rikastamine saab võimalikuks, kui ühiselt püüame mõista, mis on täna maaettevõtluses hästi ning otsime uusi teeviite, mille suunas peaksime edasi liikuma.

MEIE TERA ehk, mis on maaettevõtluse valdkonnas järgmiste aastate jooksul olulised:
1. KOOSTÖÖ ARENDAMINE ERINEVATE SEKTORITE JA PÕLVKONDADE VAHEL;
2. KOHALIKU TOIDU, KÄSITÖÖ, LOODUSE VÄÄRTUSTAMINE JA OSKUSLIK LUGUDEGA SEOTUD TURUNDAMINE;
3. ETTEVÕTLUSHARIDUS IGAÜHELE ALATES LASTEAIAST.

Hästi on see, et maapiirkonnas on tekkinud võimalusi ja on ettevõtlikke inimesi. Maal tegutsevad "kiiksuga" inimesed, kellel on huvitavad ideed. Ringi sõites näeme, kui ilusad ja korras külad meil on – heakord on paranenud, infrastruktuur samuti. Samas on areng siiski ebaühtlane, koostöö toimib mõnel pool, teises piirkonnas ei toimi, kõik oleneb inimestest.

VÕRGUSTIKUD on väga olulised. Arendada turundust ja koostöövõrgustikke. Koostöö ja kohaliku köögi arendamine – näiteks koolimajades, mis suvel seisavad kasutamata.

Vaja on maakonna tasandi tugevdamist.

Tugiteenuste arendamine ettevõtluse toetamiseks oluline. MTÜde kogukonnateenuste väljaarendamine. Valdade tugiteenused antakse edasi MTÜdele ( nt. postiteenus jt).

Omavalitsuse abi peaks olema märksa olulisem, näiteks omavalitsus teeb investeeringud ja rendib ruumid ettevõtjatele. Laenu garanteerimine ettevõtjatele, MTÜdele – omavalitsuse abi on siin vaja. Valla toetus on kohati olemas – paljudes valdades olematu. Koostöö ja tunnustamine kohalike omavalitsuste poolt.

Väiketootjate tegevust seadustavate dokumentide olemasolu, nt. millised normid kehtivad piknikukorvi pakkumisel. Bürokraatia – seadusandlust vaja ümber teha. Tänane regionaalministri takistav hoiak maaelu arengule. Bürokraatia takistab ideede elluviimist. LEADER on hea - PRIA nõuded bürokraatlikud. Olemas on toetusfondid – info selle kohta on vähesel määral kättesaadav.

Võiks turundada maapiirkonda ühiselt, ühte sõnumit edastades läbi hüüdlause - olen noor, elan maal ja kutsun teisi juurde - see on võimalus, mida saab ise teha. Enda müümise oskust suurendada. Enda ületamine, julgus, uhkus oma toodangu/tegevuse üle on oluline. Ettevõtlikud inimesed on vaja linnast maale saada. Meil on konkurentsieelis linna ees - MASU linnas tugevam. Kohalikel toodetel on olemas tarbijad – puudub organiseeritud turundamine. Igas piirkonnas võiks olla oma toodete, käsitöö turg/kauplus/võrgustik ja info selle kohta, kust tooteid osta saab.

Elukestev õpe, ühistegevuse arendamise vajadus, erinevate huvigruppide vaheline koostöö, koolitamine, turustamise ja tehnoloogiaalane koolitus, väikeettevõtete käivitamise ja juhtimise alane teave ja toetussüsteemid, ettevõtjatel ei ole kindlust tulevikus suhtes ja neil puudub visioon.

Paremini peame ära kasutama oma looduslikku keskkonda - agroturism, merega seotud turismi arendamine.

Vaja on infopanka ideedega, laenata oma ideesid teistele, et neid paremini ellu viia.

Uute maainimeste koolitamine, julgustamine. Kodukandi või muu kodulehe kaudu info jagamine laatade kohta. Vajalik on ettevõtlusealane koolitus alates lasteaiast, kasvatada ettevõtluse meelt, mõttemudeli viimine töövõtja poolelt tööandja poolele. Noorte ettevõtlusinkubaator.

Kaugtöö arendamine maaettevõtluse arendamiseks – uute töökohtade loomine. Maal ettevõtja vastutab oma kogukonna ees.

Senisest rohkem tuua läbi meedia esile maaelus olevat positiivsust.

MAAPÄEVA TOETAJAD:  Tartu MaavalitsusRannu Vallavalitsus, Kohalik Omaalgatuse Programm,Maamajanduse InfokeskusPõllumajandusministeeriumEuroopa Komisjoni DG Agriculture,Kodanikuühiskonna SihtkapitalBalti-Ameerika Partnerlusprogramm, mida finantseerivad ühiselt Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Abi Agentuur ja Avatud Ühiskonna Instituut.

    

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Maapäevale eelnes kahepäevane õppereis väliskülalistele läbi Lääne-,Pärnu-ja Viljandimaa. 7.augustil toimus ka rahvusvaheline konverents Rannus. Maapäeva avamisel kuulutati välja Aasta Külad 2009, milleks on Viitina Võrumaalt ja Kiideva Läänemaalt. Maapäeva lõpetamisel anti korraldamisõigus üle Läänemaale, kus toimub IX Maapäev 2011 aastal.

Toimetaja: ANNELI KANA